Tööalase stressi testuuringu tulemuste tõlgendamine
ja soovitused, mida teha
Mis on läbipõlemine?
Maailma terviseorganisatsioon WHO kirjeldab läbipõlemist kui sündroomi, mis tekib tööga seotud kroonilise stressi tagajärjel, mida ei ole edukalt maandatud. Läbipõlemist kirjeldatakse nelja dimensiooni kaudu:
Kurnatus viitab tõsisele energia kaotusele, mis põhjustab füüsilist ja vaimset väsimust. Ilminguteks on vähene energia uue töö alustamiseks, kiirelt ilmnev väsimustunne isegi minimaalse pingutuse juures ja võimetus peale tööd puhata.
Vaimne kaugenemine väljendub tööst psühholoogilise distanseerumisena tugeva vastumeelsuse tõttu. Ilminguteks on kontakti vältimine, ükskõiksus ja entusiasmi puudumine.
Kognitiivsete võimete halvenemisest annavad märku häiritud mälu ning tähelepanu- ja keskendumishäired. Raskus mõelda selgelt, õppida tööl uusi asju ning halb töömälu ehk mitme asja korraga meeles hoidmine ja nendega manipuleerimine.
Emotsionaalse enesetunde halvenemisest annavad märku kergesti ärritumine, ülereageerimine, raskused emotsionaalsete reaktsioonide kontrollimisel ja tundes end oma emotsioonidest ülekoormatuna.
Mida tulemused näitavad?
ROHELINE
Roheline tulemus näitab läbipõlemise riski puudumist. Võite aeg-ajalt kogeda stressirohkeid perioode, kuid saate nende vahel piisavalt aega taastumiseks. Tänu sellele olete suutnud vältida läbipõlemise riski.
Pange tähele, et roheline tulemus ei tähenda, et teil puudub elu lõpuni läbipõlemise risk. Roheline tulemus indikeerib, et läbipõlemise ohtu praegusel hetkel ei ole.
KOLLANE
Kollane tulemus näitab, et teil on risk läbipõlemiseks. Olete kogenud kõrget stressi pikema aja jooksul ning pole saanud sellest piisavalt taastuda.
Punase riskitaseme vältimiseks on vaja ette võtta konkreetsed tegevused. Kui jätkate senistviisi, seate ohtu oma tervise.
Tegutsemisjuhise leiad järgmistelt lehekülgedelt.
PUNANE
Punane tulemus näitab, et teil on väga kõrge läbipõlemise risk. See tähendab, et olete läbipõlemisele kas lähedal või väga lähedal. Tõenäoliselt olete pika aja jooksul kokku puutunud kõrge kroonilise stressiga.
Läbipõlemise vältimiseks ei pruugi enam ainult piisata lihtsatest stressi vähendavatest tegevustest (nt. füüsiline aktiivsus), vaid vabaneda tuleb stressorist, et saada sellest piisav taastumise aeg. See võib nõuda muudatusi, kas töös või eraelus.
Tegutsemisjuhise leiad järgmistelt lehekülgedelt.
Kuidas ennetada läbipõlemist?
Alljärgnevalt kirjeldame kuute tegevust, mida kõrge stressitaseme puhul teha. Punase tulemuse saanud isiku jaoks on kõige olulisemad punktid üks ja kaks. Tegevused kolmest kuueni aitavad vähendada stressi taset nii punase, kui ka kollase tulemuse saajatel.
Pange tähele, et järgnevad tegevused on üksnes soovitused, mida maksab proovida. Iga inimene ja situatsioon on erinev ning seetõttu pole võimalik antud probleemi alati ühtmoodi lahendada.
PUNANE LÄBIPÕLEMISE RISKITASE (väga olulised sammud läbipõlemise ennetamiseks)
1. Külastage psühholoogi või vaimse tervise spetsialisti
Professionaalse toe saamine on oluline, kui teil on väga suur läbipõlemise risk.
Psühholoog on vaimse tervise probleemide, sealhulgas läbipõlemise lahendamise ekspert. Ta oskab pakkuda emotsionaalset tuge ja vajalikke strateegiaid teemaga tegelemiseks. Lisaks tagab psühholoog turvalise ja hinnangute vaba ruumi oma tunnete väljendamiseks ning abi saamiseks.
2. Mõtisklege oma peamiste stressiallikate üle ja proovige neid vähendada või neist vabaneda
Proovige mõelda sellele, mis teile elus stressi tekitab. Kas see on midagi tööl või eraelus?
Kui te ei saa täpselt aru, mis võivad olla teie peamised stressiallikad, siis pöörduge vaimse tervise professionaali poole, kes sellega kindlasti aidata oskab.
Läbipõlemise vältimiseks on ülioluline peamiste stressitegurite kõrvaldamine või minimeerimine. Selle saavutamiseks võite vajada oma juhi/tööandja abi.
Samuti võib juhtuda, et stressori eemaldamine pole võimalik. Sel juhul soovitame konsulteerida psühholoogiga ja uurida teiste tegevuste kohta, mis võiksid aidata.
2.a. Potentsiaalne stressiallikas: Töökoormus
Töökoormuse vähendamine võib tihti olla oluline samm inimese jaoks, kes on läbipõlemisele väga lähedal. Töökoormuse vähendamine aitab langetada füüsilist ja vaimset väsimust.
Mida rohkem koormust sinu juht/tööandja sinult vähemaks võtta saab seda parem. Veelgi täpsemalt peaks proovima vähendada stressi ja kurnatuse algpõhjust. Sinu töökoormus peaks olema võrdeline sinu võimekusega kogu töö efektiivselt ära teha.
2.b. Potentsiaalne stressiallikas: Tööaeg ja pauside puudumine
Lisaks töökoormuse vähendamisele võib tihti olla kasulik ka töötundide vähendamine. Sõltuvalt töö iseloomust ja võimalustest maksab arutada tööandjaga paindlikumat töögraafikut ning kaugtöö varianti.
Tööpäeva keskel võta regulaarselt pause, et murda päeva jooksul akumuleeruv stressi hulk keset päeva.
2.c. Potentsiaalne stressiallikas: Ebaselgus eesmärkide, ootuste ja/või ajakava suhtes
Ebaselged eesmärgid, ootused ja/või ajakava on ühed sagedasemad stressiallikad. Probleem võib olla tingitud uuest töökohast, muutunud organisatsiooni struktuurist, vahetunud juhist või uuest meeskonnast.
Kui sul on tunne, et töötad teadmatuses, siis räägi sellest oma vahetu juhiga, et olukorda selgust saada.
2.d. Potentsiaalne stressiallikas: Tunne, et tööülesanded käivad üle jõu
Inimene võib kogeda stressi, kui tal tekib tunne, et tööülesanded käivad üle jõu. Probleem süveneb, kui inimesel puudub tugi ning võimalus oma kartust väljendada. Mitte alati ei tähenda see tunne, et inimene oma ülesannetega päriselt hakkama ei saaks, aga ainult ülesannetega toime tulemine ei pruugi olukorda leevendada.
Sellises situatsioonis otsi tuge oma vahetult juhilt või kolleegidelt. Tihti saavad nemad sulle nii vaimset kui ka tööülesannetega seotud tuge pakkuda.
PUNANE JA KOLLANE LÄBIPÕLEMISE RISKITASE (kergemad tegevused)
3. Prioritiseeri kvaliteetset und ja taastumist
Hea uni on keha naturaalne viis taastumiseks ja enese parandamiseks. See on kriitilise tähtsusega läbipõlemise ennetamisel.
Peale kvaliteetse une võivad teised tegevused taastumiseks olla väga individuaalsed. Mõni inimene taastub stressist mediteerides, mõni lähedaste inimestega suheldes. Leia viis, mis sind kõige paremini aitab.
4. Ole füüsiliselt aktiivne
Füüsiline aktiivsus on tuntud stressi maandaja ning aitab läbipõlemist ennetada. Jaluta, jookse või liiguta oma keha mõnel muul viisil.
Kui sul on võimalik ennast füüsiliselt liigutada ka keset tööpäeva, siis kasuta seda võimalust. Jõusaal või jalutuskäik värskes õhus mõjub hästi päeva stressi alandamiseks. Märgi ära kalendris aeg füüsiliseks tegevuseks ning püüa sellest ka kinni pidada.
5. Püüa kujundada head toitumisharjumused
Oluline on kujundada endale head toitumisharjumused. Püüa süüa kolm korda päevas, iga päev samal ajal. Sea prioriteediks pidada tööl ka lõunat iga päev samal ajal. Väldi nii üle, kui ka alasöömist.
6. Jälgi oma stressitaset ja heaolu
Püüa järjepidevalt jälgida oma heaolu ja stressi seisu. Analüüsi, mis tegevused stressi vähendamiseks töötavad ja mis mitte ning vii ellu vajalikud muudatused.