TÖÖKOGEMUSE UURINGU TULEMUSTE TÕLGENDAMINE
ja soovitused edasisteks tegevusteks
Sisukord:
Mis on läbipõlemine?
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kohaselt on läbipõlemine „sündroom, mis tekib kroonilise tööga seotud stressi tagajärjel, mida ei ole edukalt maandatud.“ Läbipõlemine viitab konkreetselt töö kontekstis esinevatele nähtustele, mida ei tohiks kasutada kogemuste kirjeldamiseks teistes eluvaldkondades.
Läbipõlemist iseloomustab tõsine vaimne kurnatus, mille puhul isikud ei suuda ilma teiste abita toime tulla. Läbipõlemisel on nii energia kui ka motivatsiooniga seotud komponendid, mis väljenduvad võimetusena tööd teha ja sooviga tööl mitte jõupingutusi teha.
Läbipõlemist põhjustab ebavõrdsus töö nõudmiste (rollikonflikt, isikutevaheline konflikt, ahistamine jms) ja ebapiisavate töö ressursside vahel (meeskonna õhkkond, rollide selgus, isiku-töökoha sobivus jms). Läbipõlemise teket võivad soodustada töövälised probleemid ja/või isiklik haavatavus.
Läbipõlemisel on neli mõõdet:
Kurnatus viitab tõsisele energiapuudusele, mis põhjustab füüsilist ja vaimset väsimust. Seda iseloomustab energia puudumine uute tööde alustamisel, täielik kurnatuse tunne pärast tööpäeva ja väsimustunne, mis tekib kiiresti isegi minimaalse tööpingutuse korral, ning suutmatus pärast tööd puhata.
Vaimne võõrandumine avaldub psühholoogilise võõrandumisena tööst tugeva vastumeelsuse tõttu. Ilmingute hulka kuuluvad kontakti vältimine, ükskõiksus ja entusiasmi puudumine. Vaimne võõrandumine toimib kaitsemehhanismina, mis takistab lisaenergia kulutamist, vältides seeläbi kurnatuse suurenemist.
Kognitiivsed häired on mäluprobleemid ja tähelepanu-/keskendumishäired, suutmatus selgelt mõelda ja tööl uusi asju õppida ning töömälu probleemid (nt raskused mitme asja meeles pidamisel ja nende haldamisel). Kognitiivseid häireid põhjustab energiapuudus.
Emotsionaalsed häired viitavad emotsionaalse heaolu halvenemisele, mida iseloomustab kerge ärrituvus, ülereageerimine, raskused reaktsioonide kontrollimisel ja suutmatus oma tunnetega toime tulla. Emotsionaalseid häireid põhjustab samuti energiapuudus.
Läbipõlemist võib mõista järgmiselt. Äärmusliku KURNATUSE tõttu on häiritud inimese funktsionaalne võime reguleerida EMOTSIONAALSEID ja KOGNITIIVSEID protsesse. Enesekaitse eesmärgil toimub VAIMNE VÕÕRANDUMINE. Vaimse võõrandumise tagajärjel väheneb nii töömotivatsioon kui ka töötulemused, mis omakorda suurendavad stressi ja KURNATUST ning nõiaring hakkab otsast peale.
Miks peaksin töötaja või organisatsioonina hoolima läbipõlemise riskist?
ORGANISATSIOONI TULEMUSED
Suur stressi ja läbipõlemise risk kahjustab organisatsiooni tulemusi. Järgmised organisatsiooni tulemused on statistiliselt seotud läbipõlemisega.
KÕIK NELI läbipõlemise mõõdet on seotud järgmise organisatsiooni tulemusega.
- TÖÖTAJA LAHKUMISKAVATSUS – Töötaja kavatseb lähema aasta jooksul töökohta vahetada.
Suure läbipõlemise riskiga inimene vahetab lähema aasta jooksul tõenäolisemalt töökohta kui inimene, kelle stressitase on tervislikum.
KURNATUSEL, VAIMSEL VÕÕRANDUMISEL JA EMOTSIONAALSETEL HÄIRETEL on statistiliselt olulised negatiivsed seosed veel ka järgmise teguriga:
- TÖÖGA RAHULOLU – Töötaja on praeguse tööga rahul. Mida kõrgem on läbipõlemise skoor, seda vähem rahul inimene on.
Suure läbipõlemise riskiga inimene ei ole oma tööga rahul.
EMOTSIONAALSETEL ja KOGNITIIVSETEL HÄIRETEL on statistiliselt olulised negatiivsed seosed veel ka järgmise teguriga:
- ROLLI TÄITMINE – Töötaja töötulemused vastavad töönõuetele. Mida kõrgem on läbipõlemise skoor, seda halvemad on töötulemused.
Suure läbipõlemise riskiga inimene ei tule töö tegemisega hästi toime.
Pikaajalised negatiivsed tagajärjed
Eri uuringud Hollandist ja Rootsist on näidanud, et läbipõlenud inimese kognitiivsed funktsioonid, nagu kiirus, tähelepanu ja mälu, ei ole ka kolm aastat pärast esmast abi otsimist normaliseerunud.
Seega ei ole kognitiivsed häired ainult osa läbipõlemissündroomist, vaid kestavad veel pikka aega pärast muude läbipõlemise sümptomite vähenemist.
Mida minu tulemused tähendavad?
Valgusfoor (läbipõlemise risk puudub / risk esineb / risk on väga suur)
Kliiniliste piirväärtuste abil on võimalik võrrelda teie tulemusi patsientidega, kes koolitatud spetsialistide sõnul kannatavad tõsiste läbipõlemise vaevuste all. Võrdlus näitab, kas teie tulemus on problemaatiline.
– Roheline
Roheline tulemus tähendab, et praegu läbipõlemise riski ei esine. Te võite kogeda stressirohkeid perioode, kuid saate selliste perioodide vahel piisavalt taastuda, mis on väga hea.
Palun arvestage, et roheline tulemus ei tähenda seda, et teil ei esine läbipõlemise riski üldse kogu elu jooksul. See näitab, et praegu läbipõlemise risk puudub. Soovitame siiski seda regulaarselt kontrollida (iga nelja kuu tagant), et jälgida oma stressitaset ja läbipõlemise riski.
– Kollane
Kollane tulemus tähendab, et olete pikema aja vältel kogenud suurt stressi, sellest piisavalt taastumata. Teil on võimalik olukorda edukalt muuta, kui võtate aja maha ja seate taastumise prioriteediks. Muutusi tegemata võite aga sattuda punasele alale (väga suur läbipõlemise risk).
– Punane
Punane tulemus tähendab, et teil on väga suur läbipõlemise risk. Sellesse tuleb suhtuda väga tõsiselt.
Tõenäoliselt olete pika aja vältel kogenud kroonilist stressi. Peate oma elus/tööl tegema muudatusi, et vältida läbipõlemist.
Statistikanormid, võrdlus keskmise töötajaga
Statistikanormid (üldskoor ja iga mõõtme skoor) näitavad, kuidas teil läheb võrreldes keskmise inimesega. Statistikanormid kasutavad Hollandi ja Flandria tööjõu representatiivset valimit. Liigitamisel kasutati nelja kategooriat: madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge, võttes arvesse mõõtmise standardviga ja skooride jaotust.
Skooride jaotus:
Madal: 0% to 25%
Keskmine: 25% to 75%
Kõrge: 75% to 95%
Väga kõrge: 95% to 100%
Mis põhjustab läbipõlemise riski?
Nagu eespool märgitud, põhjustab läbipõlemist ebavõrdsus töö nõudmiste (rollikonflikt, isikutevaheline konflikt, ahistamine jms), ebapiisavate töö ressursside (meeskonna õhkkond, rollide selgus, isiku-töökoha sobivus jms) ja isikliku haavatavuse vahel. Läbipõlemise, töö nõudmiste, isiksusejoonte ja töö ressursside vahel on statistiline seos.
Kui saite kõrge skoori mis tahes neljas läbipõlemise mõõtmes, siis võivad sellega olla seotud järgmised põhjused. Igal mõõtmel on nii kattuvad kui ka erinevad aspektid.
Järgmistel lehekülgedel käsitleme iga läbipõlemise mõõdet ja seda, mis võib kõnealuses mõõtmes kõrget skoori põhjustada.
1. MÕÕDE: KURNATUS
Töö nõudmised
Töö nõudmised on stressi ja läbipõlemise suurimad põhjused.
Märkus: Tavapäraselt läbipõlemisega seostatavad töö nõudmised, nagu kvantitatiivsed nõudmised (ülekoormus) ja emotsionaalsed töö nõudmised (väliselt rõõmsameelne olemine, varjates samal ajal oma tundeid), ei ole läbipõlemisega nii tugevalt seotud kui järgmised näited.
- ROLLIKONFLIKT – Vastuoluliste nõuete tõttu ei ole töötajal võimalik oma töörolli nõuetekohaselt täita.
Näiteks paluvad kaks ülemust teil teha kahte eri ülesannet, kuid mõlemat ei ole võimalik korraga teha.
- ISIKUTEVAHELINE KONFLIKT – Tööga seotud või isiklikud konfliktid teiste tööl olevate isikutega.
Näiteks on teil kolleegiga erimeelsusi ja lasete konfliktil süveneda nii, et see muutub krooniliseks ja jääb püsivalt lahendamata.
- TÖÖ- JA ERAELU KONFLIKT – Töötajal on raskusi töö- ja eraelu tasakaalustamisega. Konflikte ei põhjusta probleemid väljaspool tööd, vaid tööprobleemid segavad eraelu.
Näiteks avaldab ülekoormus või isikutevaheline konflikt negatiivset mõju teie eraelule.
Isiksusejooned
Teie isiksusetüüp võib muuta teid stressile ja läbipõlemisele vastuvõtlikumaks.
- OPTIMISM – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida vähem optimistlik isik on, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
- NEUROOTILISUS – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega positiivne seos. Mida neurootilisem isik on (emotsionaalselt vähem stabiilne), seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Töö ressursid
Lisaks töö nõudmistele ja isiksusejoontele mõjutavad läbipõlemist ja stressitaset ka töö ressursid.
- MEESKONNA ÕHKKOND – Meeskonnas valitseb meeldiv õhkkond ja töötaja tunneb end vabalt. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on meeskonnas valitsev õhkkond, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui teie suhted meeskonnaliikmetega ei ole positiivsed ja meeskonnas puudub usaldus, koostöö, turvalisus ja toetus.
- ROLLIDE SELGUS – Täitmisele kuuluvad ülesanded on selgelt määratletud ning ootused ja kohustused on töötajale selged. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida ebaselgemad on rollid, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks ei ole teile täpselt selge, mida teilt tööülesannete täitmisel oodatakse. Te ei tea, millised ülesandeid peate täitma, millised on teie konkreetsed eesmärgid, kuidas teie töö mõjutab ettevõtte laiemaid eesmärke ja kuidas teie tööd hinnatakse ja mõõdetakse.
2. MÕÕDE: VAIMNE VÕÕRANDUMINE
Töö nõudmised
Töö nõudmised on stressi ja läbipõlemise suurimad põhjused.
Märkus: Tavapäraselt läbipõlemisega seostatavad töö nõudmised, nagu kvantitatiivsed nõudmised (ülekoormus) ja emotsionaalsed töö nõudmised (väliselt rõõmsameelne olemine, varjates samal ajal oma tundeid), ei ole läbipõlemisega nii tugevalt seotud kui järgmised näited.
- ISIKUTEVAHELINE KONFLIKT – Tööga seotud või isiklikud konfliktid teiste tööl olevate isikutega.
Näiteks on teil kolleegiga erimeelsusi ja lasete konfliktil süveneda nii, et see muutub krooniliseks ja jääb püsivalt lahendamata.
- ROLLIKONFLIKT – Vastuoluliste nõuete tõttu ei ole töötajal võimalik oma töörolli nõuetekohaselt täita.
Näiteks paluvad kaks ülemust teil teha kahte eri ülesannet, kuid mõlemat ei ole võimalik korraga teha.
- TÖÖ- JA ERAELU KONFLIKT – Töötajal on raskusi töö- ja eraelu tasakaalustamisega. Konflikte ei põhjusta probleemid väljaspool tööd, vaid tööprobleemid segavad eraelu.
Näiteks avaldab ülekoormus või isikutevaheline konflikt negatiivset mõju teie eraelule.
Isiksusejooned
Teie isiksusetüüp võib muuta teid stressile ja läbipõlemisele vastuvõtlikumaks.
- OPTIMISM – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida vähem optimistlik isik on, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Töö ressursid
Lisaks töö nõudmistele ja isiksusejoontele mõjutavad läbipõlemist ja stressitaset ka töö ressursid.
- MEESKONNA ÕHKKOND – Meeskonnas valitseb meeldiv õhkkond ja töötaja tunneb end vabalt. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on meeskonnas valitsev õhkkond, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui teie suhted meeskonnaliikmetega ei ole positiivsed ja meeskonnas puudub usaldus, koostöö, turvalisus ja toetus.
- ROLLIDE SELGUS – Täitmisele kuuluvad ülesanded on selgelt määratletud ning ootused ja kohustused on töötajale selged. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida ebaselgemad on rollid, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks ei ole teile täpselt selge, mida teilt tööülesannete täitmisel oodatakse. Te ei tea, millised ülesandeid peate täitma, millised on teie konkreetsed eesmärgid, kuidas teie töö mõjutab ettevõtte laiemaid eesmärke ja kuidas teie tööd hinnatakse ja mõõdetakse.
- ISIKU-TÖÖKOHA SOBIVUS – Praegune töökoht vastab sellele, mida töötaja oskab ja tahab teha. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on isiku-töökoha sobivus, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui teie erialased oskused ja kutseoskused ei sobi kokku sellega, mida töö teilt eeldab. Lisaks ei ole töö teie jaoks huvitav ja te ei soovi seda teha.
3. MÕÕDE: EMOTSIONAALSED HÄIRED
Töö nõudmised
Töö nõudmised on stressi ja läbipõlemise suurimad põhjused.
Märkus: Tavapäraselt läbipõlemisega seostatavad töö nõudmised, nagu kvantitatiivsed nõudmised (ülekoormus) ja emotsionaalsed töö nõudmised (väliselt rõõmsameelne olemine, varjates samal ajal oma tundeid), ei ole läbipõlemisega nii tugevalt seotud kui järgmised näited.
- ISIKUTEVAHELINE KONFLIKT – Tööga seotud või isiklikud konfliktid teiste tööl olevate isikutega.
Näiteks on teil kolleegiga erimeelsusi ja lasete konfliktil süveneda nii, et see muutub krooniliseks ja jääb püsivalt lahendamata.
- ROLLIKONFLIKT – Vastuoluliste nõuete tõttu ei ole töötajal võimalik oma töörolli nõuetekohaselt täita.
Näiteks paluvad kaks ülemust teil teha kahte eri ülesannet, kuid mõlemat ei ole võimalik korraga teha.
- TÖÖ- JA ERAELU KONFLIKT – Töötajal on raskusi töö- ja eraelu tasakaalustamisega. Konflikte ei põhjusta probleemid väljaspool tööd, vaid tööprobleemid segavad eraelu.
Näiteks avaldab ülekoormus või isikutevaheline konflikt negatiivset mõju teie eraelule.
- AHISTAMINE – Töötaja on viimase 12 kuu jooksul kogenud sotsiaalselt soovimatut käitumist.
Näiteks kogete tööl ähvardusi, vägivalda, kiusamist, hirmutamist, diskrimineerimist või soovimatut seksuaalset tähelepanu.
Isiksusejooned
Teie isiksusetüüp võib muuta teid stressile ja läbipõlemisele vastuvõtlikumaks.
- NEUROOTILISUS – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega positiivne seos. Mida neurootilisem isik on (emotsionaalselt vähem stabiilne), seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
- OPTIMISM – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida vähem optimistlik isik on, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Töö ressursid
Lisaks töö nõudmistele ja isiksusejoontele mõjutavad läbipõlemist ja stressitaset ka töö ressursid.
- MEESKONNA ÕHKKOND – Meeskonnas valitseb meeldiv õhkkond ja töötaja tunneb end vabalt. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on meeskonnas valitsev õhkkond, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui teie suhted meeskonnaliikmetega ei ole positiivsed ja meeskonnas puudub usaldus, koostöö, turvalisus ja toetus.
- ROLLIDE SELGUS – Täitmisele kuuluvad ülesanded on selgelt määratletud ning ootused ja kohustused on töötajale selged. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida ebaselgemad on rollid, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks ei ole teile täpselt selge, mida teilt tööülesannete täitmisel oodatakse. Te ei tea, millised ülesandeid peate täitma, millised on teie konkreetsed eesmärgid, kuidas teie töö mõjutab ettevõtte laiemaid eesmärke ja kuidas teie tööd hinnatakse ja mõõdetakse.
4. MÕÕDE: KOGNITIIVSED HÄIRED
Töö nõudmised
Töö nõudmised on stressi ja läbipõlemise suurimad põhjused.
Märkus: Tavapäraselt läbipõlemisega seostatavad töö nõudmised, nagu kvantitatiivsed nõudmised (ülekoormus) ja emotsionaalsed töö nõudmised (väliselt rõõmsameelne olemine, varjates samal ajal oma tundeid), ei ole läbipõlemisega nii tugevalt seotud kui järgmised näited.
- ISIKUTEVAHELINE KONFLIKT – Tööga seotud või isiklikud konfliktid teiste tööl olevate isikutega.
Näiteks on teil kolleegiga erimeelsusi ja lasete konfliktil süveneda nii, et see muutub krooniliseks ja jääb püsivalt lahendamata.
- ROLLIKONFLIKT – Vastuoluliste nõuete tõttu ei ole töötajal võimalik oma töörolli nõuetekohaselt täita.
Näiteks paluvad kaks ülemust teil teha kahte eri ülesannet, kuid mõlemat ei ole võimalik korraga teha.
- TÖÖ- JA ERAELU KONFLIKT – Töötajal on raskusi töö- ja eraelu tasakaalustamisega. Konflikte ei põhjusta probleemid väljaspool tööd, vaid tööprobleemid segavad eraelu.
Näiteks avaldab ülekoormus või isikutevaheline konflikt negatiivset mõju teie eraelule.
- AHISTAMINE – Töötaja on viimase 12 kuu jooksul kogenud sotsiaalselt soovimatut käitumist.
Näiteks olete kogenud tööl ähvardusi, vägivalda, kiusamist, hirmutamist, diskrimineerimist või soovimatut seksuaalset tähelepanu.
Töö ressursid
Lisaks töö nõudmistele mõjutavad läbipõlemist ja stressitaset ka töö ressursid.
- MEESKONNA ÕHKKOND – Meeskonnas valitseb meeldiv õhkkond ja töötaja tunneb end vabalt. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on meeskonnas valitsev õhkkond, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui teie suhted meeskonnaliikmetega ei ole positiivsed ja meeskonnas puudub usaldus, koostöö, turvalisus ja toetus.
- ROLLIDE SELGUS – Täitmisele kuuluvad ülesanded on selgelt määratletud ning ootused ja kohustused on töötajale selged. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida ebaselgemad on rollid, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks ei ole teile täpselt selge, mida teilt tööülesannete täitmisel oodatakse. Te ei tea, millised ülesandeid peate täitma, millised on teie konkreetsed eesmärgid, kuidas teie töö mõjutab ettevõtte laiemaid eesmärke ja kuidas teie tööd hinnatakse ja mõõdetakse.
Mida selle suhtes ette võtta?
Palun arvestage, et iga inimene on erinev ja kõigil on erinevad vajadused. See, mis toimib ühe inimese puhul, ei pruugi toimida teise puhul. Tähtis on proovida erinevaid asju, et leida see, mis teile sobib.
1. Minge psühholoogi või vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule
Kui teil on väga suur läbipõlemise risk, on soovitatav otsida professionaalset tuge.
Psühholoogid on vaimse tervise probleemide, sh läbipõlemise lahendamisel spetsialistid, kes pakuvad emotsionaalset tuge ja strateegiaid. Oluline on, et teil oleks turvaline ja erapooletu koht, kus oma tundeid väljendada.
2. Mõtisklege peamiste stressorite üle ja püüdke neid vähendada või kõrvaldada
Võttes arvesse eelmainitud võimalikke läbipõlemist soodustavaid tegureid (töö nõudmised ja ressursid, teie isiksus), mõtisklege selle üle, mis teie elus stressi põhjustab. Kui te ei ole oma peamistes stressiallikates kindel, pöörduge vaimse tervise spetsialisti poole, kes saab teid aidata.
Peamiste stressorite kõrvaldamine või vähendamine on läbipõlemise vältimiseks ülioluline. Selleks võite vajada oma juhi/tööandja abi. Samuti võib juhtuda, et stressori kõrvaldamine ei ole võimalik. Sellisel juhul soovitame teil konsulteerida psühholoogiga ja leida muud tegevused, mis võiksid aidata.
3. Seadke uni ja taastumine prioriteediks
Magamine on keha loomulik viis taastuda ja ennast tervendada, mis on läbipõlemise ennetamisel määrava tähtsusega.
Muud taastumise viisid peale magamise on väga individuaalsed. Osa inimesi aitab sel puhul mediteerimine, teisi füüsiline tegevus, kolmandaid väärtuslikud suhted. Ei ole olemas kõigile sobivat lahendust.
4. Olge kehaliselt aktiivne
Füüsiline tegevus on teada-tuntud stressimaandaja ja võib aidata läbipõlemist ennetada. Füüsilised tegevused on näiteks jalutamine, jooksmine või mõni muu kehaline liikumine.
Kasuks tuleb, kui tööandja võimaldab teil füüsilist tegevust teha tööajal (kui teie tulemus oli punane). Püüdke oma kalendris füüsilise tegevuse jaoks aega planeerida – eelistatavalt päeva keskel.
5. Püüdke arendada tervislikke toitumisharjumusi
Oluline on arendada tervislikke toitumisharjumusi. Püüdke süüa kolm korda päevas, iga päev samal kellaajal. Seadke tööl olles prioriteediks süüa lõunat iga päev samal kellaajal. Samuti vältige üle- ja alasöömist.
6. Jälgige oma stressi- ja heaolutaset
Püüdke oma heaolu- ja stressitaset järjepidevalt jälgida. Analüüsige, millised tegevused vähendavad stressi ja millised mitte, ning tehke selle põhjal vajalikud muudatused.
Uuringu teaduslikud alused ja soovitused
Testuuring on Leuveni Katoliikliku Ülikooli (Belgia) kolmeaastase teadusprojekti tulemus. Lisateabe saamiseks klõpsake lingil.
Schaufeli, W.B., De Witte, H. & Desart, S. (2020). Manual Burnout Assessment Tool (BAT)